Portugal

Olá! Tulime just koju, käisime Portugali rahvusrooga Francesinhat söömas. Täiega hea, super maitseelamus, aga liikumisvõimetud peale seda. 😀 Tegu on võileiva sarnase toiduga - kaks paksu saiaviilu, mille vahel juust, steik, erinevad singid, peekon. Siis valatakse kogu kupatus ohtra tomatise kastmega üle. Kõrvale suur kandikutäis friikartuleid ja muidugi veel kannutäis kastet. (Pildid all nagu alati!)  Kui toidust hetkel kõrvale kalduda, siis räägiksime hea meelega Porto reisist ka ja miks otsustame oma viimase nädalavahetuse just seal veeta. (Muidugi, seal sõime ka Francesinhat. 🙄 ) Porto on NII ÄGE! Seal on ilus, uudne, palju teha. Braga on samuti super linn, kuid oma blogis oleme ausad - Porto on poole ilusam ja seal käib täiega turiste. Bragas ei ole me pea üldse kedagi kohanud, kes poleks portugallane. Bragale annab plusi juurde aga imeilusad jõulutuled ja see meeleolu mis siin tänavatel on, on tõesti nagu filmist. Eks rohi alati teisepool rohelisem. Miskipärast on Portos

Oi, tudo bem? Viimane kord kirjutasime siia oma kogemustest Tenerifel ja sellest ka blogi nimi. Unustame korraks selle España ja tuleme Portugali. See aasta oleme kaunis ja kultuuririkkas linnas nimega Braga. Töötame hubases restoranis Páteo, mis pakub nii Portugali kui ka välismaa maitseid.  Oleme siin olnud kohe kaks nädalat ja ütleme, et peamine sõna praegu on KIIRE. Koguaeg on kiire. Sellepärast, pole kirjutanud ka, kes siis viitsib hommikul vara või õhtul hilja sinist ekraani vaadata ja kirjutada väsinud peaga, et oi nii tore on 😁 . Töögraafik on seekord veidi teistsugune, kohandatud Portugali standardite järgi... alustame 11.30-15.00, siis on 3,5h pausi ja tööle naaseme kell 18.30, lõpetades 23.00 paiku. Pausi ajal on kiire. Enne tööle minekut tuleb pesta pesu, korteris koristada, süüa lõunat ja muidugi puhata peab ka veel jõudma ju. 😀 Tööl on tore, esimesest päevast saati oldi sõbralikud ja võeti meid kui päris töötajaid. Saame teenindada, jooke teha, samuti ka veidi

Holiiiii! Okei, tunnistame, alguses oli blogi mõte veits imal ja üldse ei viitsinud kirjutada midagi, aga nüüd isegi päris tore. Kiire muidugi on ja seiklusi palju, aga anname endast parima. Kuna me neid nii hirmsasti armastame, räägime veel hispaanlastest ja täpsemalt meie töökaaslastest/tööst. Mäletate, esimeses postituses lubasime teistest pilte panna, et tekiks parem arusaam? No nüüd võite alla kerida ja leida mõne pildi ja video 😁. (Pildid on tehtud mega vara hommikul ja enda huvideks oleme jubedamadel näod katnud, vabandame ette ära haha) Kui keegi teist on enne Eestis töötanud, siis teate, et tööle jõudes lihtsalt ütlete oma tered ära ja asute tegutsema. Well, siin on natukene teisiti... Tuled tööle, esimese asjana kallistatakse ja musitatakse läbi, siis pakutakse kohvi ja alles peale seda tuleb töö. Isegi koristajaid ja nõudepesijaid koheldakse kõige suurema austusega ja mitte kedagi ei jäeta tiimist välja. Just seda hindasimegi kõige rohkem, hispaanlaste suuri hingi ja s

Hola mis niños! Paljud on huvi tundnud, et kuidas meie linn ja igapäevane elu välja näevad, niiet paneme siis kõik kirja. Siin see on- postitus meie linnast, Puerto de la Cruzist. Meie linnaosa on iseenesest vaikne, siin elavad peamiselt kohalikud ja ümber on lihtsalt hotellid, mõni baar, toidukoht ja poekene. (Väike video sellest allpool ka). Asume üleval mäes, kogu elu käib mäest all rannapromenaadi juures ja kesklinnas. Et sinna saada, tuleb ületada nii mõnigi "raskus"😃. Kõigepealt pead alla kõndima ikka suhteliselt järsust kallakust, siiiiiis tulevad trepid. Nii. Palju. Treppe. (!!!) Palju vinguda küll ei saa, sest siinsed vaated on seda üles-alla kõndimist väärt ja mini treeninguks võib ka seda lugeda, nagu me tööl teeks vähe trenni😁. Alla jõudes näeb esimesena meie linna kaubanduskeskust, või nagu hispaania keeles öeldakse, centro comercial-i. Poodides pole midagi erilist, aga seal on vähemalt infamous Burger King. Kaubanduskeskusest edasi tuleb ranna algus ja

Hola chicos y chicas! Nii-esmalt, me pole mingid suured kirjanikud, kuid see pole praegu oluline. Praegu on oluline meie puhas emotsioon ning mõtte edasi andmine. Nii, nüüd on sellega selge ja võib hakata juttu puhuma! 😄 Jõudmine hotelli-esimene päev Reedel lennukist maha tulles ootas meid ees "inglise keele õpetaja" Esther, kes muidugi ei saanud tegelikult inglise keelest sõnagi aru. Temaga oli kaasas ka mingi teine naine(nime ei mäleta😃). Tema oli palju toredam ja rääkis vähemalt inglise keelt ning teel hotelli tegi ta meile Tenerifest mõnusa ja väga informeeriva ülevaate. Jõudes hotelli eeldasime, et meid ootab kohe hotelli tuur ja töö tutvustus, kuid peale hotelli eest maksmist lahkusid Esther ja ta amiga kiiremini kui me jõudsime adios öelda. Rahvas reseptsioonist ütles lihtsalt be chill. Jäime ootama esmaspäeva. Õnneks möödus nädalavahetus päikseliselt ning saime seda aega kasutada meie linnaosa ja kesklinna avastamiseks. Saabus esmaspäev. Eelneval päeval öel